Kas nad tõesti võtavad omale kassi?

 

No nii, taas on üle kuu sellest kui mahti blogida oli. Ma ei tea, tundub, et siin üleval kulgeb aeg tunduvalt kiiremini kui maa peal. Anubis olgu tänatud, et enam ei võrdu aeg vananemisega vaid saad, jääd ja oled igavesti noor.

Tegemist on olnud kuhjaga, sest kahjuks on tulnud vastu võtta palju pisikesi ja suuri sõpru, kelle maapealne tegutsemine kas ootamatult või lihtsalt vanadusest lõppenud. Siinkohal tahan Merritile südamele panna, et ta naabritele, kes nii äkitselt  oma pisikesest kutsust ilma jäid, edasi ütleks, et nüüd on väikemees minu hoole ja kaitse all. Tegelikult sobimegi hästi kokku, sest pruun ja valge vahelduvad me kaunitel keredel üsnagi sünkroonis.
Aga see džiibijuht, kes pisikese peni alla ajas ja peatumata põgenes, teadku, et ükski mölaklik tegu ei jää karistamata. Meil on ta nimi ja nägu teada ning kõik need painajalikud unenäod, mida mehike oma õuduseks sellest ajast näinud ja lõputult edasi näeb,on  meie poolt talle saadetud !
Tegelikult tahtsin ma rääkida kassist. Tundub, et võib juhtuda nii, et täna õhtul jõuavad Merrit, Jaan koju kaasas kiisupoeg. Ma isegi ei tea veel, kas selle üle rõõmustada või kurvastada. Üks positiivne külg on see, et kass enam vähem sama värvi kui mu maapealne sõber Laudakass. Muret aga tekitab, et äkki niimoodi kipun mina nendel ununema. Aga äkki juhtub hoopiski vastupidi, sest tegelikult usun, et pererahvas hakkab väiksele jutustama minu kangelaslikest tegemistest ja nagu ajaloost juba teada, mida kaugemale sündmused jäävad, seda uhkemaks nad räägitakse. Ja peale kõige muu on mul võime kiisuga ka otse suhelda, pisut talle koer(a)likku käitumist õpetada ning temast uus abikelner kasvatada.
Aga rahu, ainult rahu, nagu kostis see parajalt paks sell, kellel propeller selja peal… kõik on veel lahtine ja selgub õhtuks.
Praegu lähen vaatan, kas leian meie siiamist Feitu üles, haa, tahaks teada, kuis talle uue kiisukese võtmise mõte meeldib.
Siis jätkan, loodetavasti J