Kolmanda advendi askeldused ehk käpad tööd täis.
Kui meie
armas kamp taas enne kukke ja koitu üles aeti, ajas see peaaegu et kopsu taas
üles maksa. Koli või maapeale tagasi, kus sai magada täpselt nõnda palju kui
und oli. Kiire koosolek kolme süüdatud advendiküünla ümber ei andnudki lootust,
et rahu maapeal ja inglitel hää meel oleks. Kass võtaks, kas koonduslaagrisse
sattunud või mis. No see viimane oli paradiislik nali, andke mulle andeks
sõnakasutuse pärast.
Aga enne, kui päevaga edasi lähen, palusid Pätu, Roksi, Reku, Betty, Dalmik, Cona, Paavo, Siina, Saara, Elli ja paljud teised penid, et hõikaksin pererahvale sinna maa peale ilusad arvendisoovid. Kassid muidugi ka, aga nende nimed mulle meelde ei jää, välja arvatud Feitu muidugi, kes pererahvale lehvitab.
Ja enne, kui päevaga edasi lähen, aruanne skeptikutele. Kindlasti leidub mu lugejate hulgas kahtlejaid, kes usuvad, et Hummer ajab jama ja mingit nn. Paradiisi pole olemas, sest kui see olemas oleks, kuidas kõik koerad, kassid ja muud lemmikloomad ära mahuvad ning kus siis need inimhingekesed, kes peaksid päält maalt lahkumist hinesugulastega koos aega veetma, on.
No nii siis, Paradiis on mõõtmatu, umbes nii kui sa vaataksid binoklit tagurpidi ja kõik, mida sa näed ulatub silmapiirist kaugemale. Lihtsamalt seletades on Paradiisi iga elanik jaapanlase mõttes kui rikkurist miljonär, kuna tema valdused on täpselt sama suured kui olid maa peal. No muidugi, kui peres oli mitu lemmikut, siis tuleb neil valdust mitme peale jagada ja korterloomade krundike on selline pisemavõitu. Tõele au andes pole ma veel japside koertega kokku puutunud, äkki neil vaesekestel on siin ka maakest vaid taskuräti jagu.
No nii, küsib edasi esimesest vastusest rahuldatud skeptik, aga kus siin on siis kallid kadunukesed, inimhinged. Muigan rahulolevalt, sest ka sellele vastusele on mul täielik seletus olemas. Loodan, et skeptik märkas paar postitust varem, et igal siinolijal on oma pisike vikerkaar, milles soovi korral möllata saab. Aga sellel vikerkaarel on tegelikult tunduvalt suurem missioon ja tähendus. Lühidalt, SELLES Paradiisis elavad lemmikud, kelle kullakesed täis elujõudu maa peal möllavad. Kui aga hingesugulane näeb, et tema Peremees, -naine hakkab tõepoolest siiapoole tulema, tormab ta vikerkaart mööda otse lahkuja juurde, haarab ta oma käpakeste vahele, kannab vikerkaarde, mille teine ots viib nad hoopiski kõrgmale meie paradiislikust vahejaamast, Lõpp-paradiisi. No mis me seal siis koos peale hakkame, ma ju ei tea, sest õnneks minu omad on täitsa maapealseks eluks kobedad. Pisuke iroonia selles jutus oli, sest kui sul, Inimloom, oli hingesugulane, siis ei kanna sind Lõpp-paradiisi mitte ingel, vaid just tema. No kuidas loomatud kohale jõuavad, oletan, et seal leitakse mõni muust tööst vaba ingel appi.
Usun, et skeptik on nüüd täiesti rahul, seega suundun taas tänasesse päeva. Muuseas, eile oli meie ümbrus roheline, lillekesed õitsesid, linnukesed laulesid. Täna aga on kõik kujundatud hollivuudlikult advendiseks. Kohati sajab laisku lumehelbeid ja kogu maa on kaetud kunstilise lumekorraga.
Inglid teatasidki, et koerte päevatööks saab olema paberist lumehelveste lõikamine ja seejärel nende maa poole lennutamine, et ka inimene saaks tunda rõõmu lumest ja tõeliselt õnnelikust advendist. Kassid aga, kuna pidavat olema graatsilisemad, hakkasid piparkooke vermima.
Nii me siis päev otsa nikerdasime ja nagu seal all veenduda võite, sai ülesanne edukalt täidetud. Siin pildil, muuseas, tormangi lumehelbeid meisterdama!
Lõpuks anti mulle puhkust, hüppasin puuautosse ja viisin Merriti, Jaani sussi sisse paar kipakat piparkooki koos omameisterdatud lumehelbekestega. Olgu neil märjast sussist palju rõõmu!
Aga enne, kui päevaga edasi lähen, palusid Pätu, Roksi, Reku, Betty, Dalmik, Cona, Paavo, Siina, Saara, Elli ja paljud teised penid, et hõikaksin pererahvale sinna maa peale ilusad arvendisoovid. Kassid muidugi ka, aga nende nimed mulle meelde ei jää, välja arvatud Feitu muidugi, kes pererahvale lehvitab.
Ja enne, kui päevaga edasi lähen, aruanne skeptikutele. Kindlasti leidub mu lugejate hulgas kahtlejaid, kes usuvad, et Hummer ajab jama ja mingit nn. Paradiisi pole olemas, sest kui see olemas oleks, kuidas kõik koerad, kassid ja muud lemmikloomad ära mahuvad ning kus siis need inimhingekesed, kes peaksid päält maalt lahkumist hinesugulastega koos aega veetma, on.
No nii siis, Paradiis on mõõtmatu, umbes nii kui sa vaataksid binoklit tagurpidi ja kõik, mida sa näed ulatub silmapiirist kaugemale. Lihtsamalt seletades on Paradiisi iga elanik jaapanlase mõttes kui rikkurist miljonär, kuna tema valdused on täpselt sama suured kui olid maa peal. No muidugi, kui peres oli mitu lemmikut, siis tuleb neil valdust mitme peale jagada ja korterloomade krundike on selline pisemavõitu. Tõele au andes pole ma veel japside koertega kokku puutunud, äkki neil vaesekestel on siin ka maakest vaid taskuräti jagu.
No nii, küsib edasi esimesest vastusest rahuldatud skeptik, aga kus siin on siis kallid kadunukesed, inimhinged. Muigan rahulolevalt, sest ka sellele vastusele on mul täielik seletus olemas. Loodan, et skeptik märkas paar postitust varem, et igal siinolijal on oma pisike vikerkaar, milles soovi korral möllata saab. Aga sellel vikerkaarel on tegelikult tunduvalt suurem missioon ja tähendus. Lühidalt, SELLES Paradiisis elavad lemmikud, kelle kullakesed täis elujõudu maa peal möllavad. Kui aga hingesugulane näeb, et tema Peremees, -naine hakkab tõepoolest siiapoole tulema, tormab ta vikerkaart mööda otse lahkuja juurde, haarab ta oma käpakeste vahele, kannab vikerkaarde, mille teine ots viib nad hoopiski kõrgmale meie paradiislikust vahejaamast, Lõpp-paradiisi. No mis me seal siis koos peale hakkame, ma ju ei tea, sest õnneks minu omad on täitsa maapealseks eluks kobedad. Pisuke iroonia selles jutus oli, sest kui sul, Inimloom, oli hingesugulane, siis ei kanna sind Lõpp-paradiisi mitte ingel, vaid just tema. No kuidas loomatud kohale jõuavad, oletan, et seal leitakse mõni muust tööst vaba ingel appi.
Usun, et skeptik on nüüd täiesti rahul, seega suundun taas tänasesse päeva. Muuseas, eile oli meie ümbrus roheline, lillekesed õitsesid, linnukesed laulesid. Täna aga on kõik kujundatud hollivuudlikult advendiseks. Kohati sajab laisku lumehelbeid ja kogu maa on kaetud kunstilise lumekorraga.
Inglid teatasidki, et koerte päevatööks saab olema paberist lumehelveste lõikamine ja seejärel nende maa poole lennutamine, et ka inimene saaks tunda rõõmu lumest ja tõeliselt õnnelikust advendist. Kassid aga, kuna pidavat olema graatsilisemad, hakkasid piparkooke vermima.
Nii me siis päev otsa nikerdasime ja nagu seal all veenduda võite, sai ülesanne edukalt täidetud. Siin pildil, muuseas, tormangi lumehelbeid meisterdama!
Lõpuks anti mulle puhkust, hüppasin puuautosse ja viisin Merriti, Jaani sussi sisse paar kipakat piparkooki koos omameisterdatud lumehelbekestega. Olgu neil märjast sussist palju rõõmu!
Kommentarer
Skicka en kommentar